06.02.18 Perpignan-Petrer, Hispaania 733 km

06.02.18 Perpignan - Petrer, Hispaania 733 km
Täna on meie kuues sõidupäev. Eilne kämpinguõhtu läks igati asja ette, saime vajalikud toimingud tehtud. Fotod blogisse ja natuke tööd ka. 
Hommik veel Prantsusmaal olles on päikseline ja roheline (pean silmas loodust).
Määrasime sihtpunktiks Algecirase, Hispaania lõunaosas. Sealt läheb praam üle Gibraltari väina Marokosse. Algecirasesse on 1300 km minna, täna me ilmselt sinna ei jõua. Aga homme juba kindlasti.
Silmapiiril paistab Pürenee mäestik, see kulgeb FR-ES piiril. Ilusad lumised tipud.
Jõudsime Hispaaniasse ja võtame suuna Girona peale. Kaardilt vaadates sõidame mööda ES alumist serva, peaaegu Vahemere ranniku ääres. Pärast pikka arutelu valisime ikkagi tasuta teed, kuna aega meil jagub. Ja näeb ka rohkem.
Päike paistab, nüüd hakkan järjest enam aru saama, et oleme puhkusel.
Tankimispeatus, diisel maksab 1,23 eur/l, aga see oli piiri ääres. Ehk sisemaal läheb soodsamaks. Keskmine kütusekulu Prantsusmaal keerutades tuli 10,5 sajale km.
Möödusime Tarragona linnast, silmapiiril paistab Vahemeri. Nägin mitmeid matkaautode ja haagissuvilate müügiplatse, tagasiteel võiks mõnda huvipärast külastada. Et mis hindadega neid siin müüakse.
Tee ääres kasvavad põldudel mandariinipuud (oranžid viljad küljes), nägin ka lillkapsa ja spargelkapsa põlde. Ning väga ilusad, valgete ja roosade õitega puud, arvan, et õunapuud. 
Õhtu poole läks ilm vihmaseks. Veel üks tanklapeatus, diisel 1,19 eur/l.

Sõiduvaim sai otsa veidi enne Elche linna. Jääme ööbima kohakeses nimega Petrer. Täna sõitsime 733 km. (Pildid lisan, kui võimalus tekib).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

01.02.18 Klooga-Suwalki,Poola 677 km

Kujutis
Kell oli juba 11 täis tiksunud, kui esimese veebruari hommikul Kloogalt liikuma saime. Nagu ikka, oli veel hommikul tuhat tegemist. Aga puhkus ju, kuhu ikka tormata. Ilm oli tuisune ja lumine, teeolud vastavalt libedad. Keilas tankisime vee ja gaasi ning liikusime Tallinna bussi ülevaatusele. Kuna märtsis oleks ülevaatus läbi saanud, siis tuli nüüd see ära teha. Ülevaatuspunktis läks kenasti, väljaarvatud sekeldused ülevaatuspunkti liuguksega. Nimelt uksest sissesõites jäi bussi tagaosa liuguksele ette, uks langes just rattahoidiku peale. Aga saime ka selle ukse jälle liikuma. Bussi kaalu saime ka teada, koos koormaga 3666 kg. Seejärel juba Pärnu poole liikuma. Tee oli libe ning nägime kraavis rekkat. Pärnus tegime kiire poepeatuse, külmkapi täitmiseks värske kraamiga. Kell 17 ületasime Eesti-Läti piiri, kauni päikseloojangu saatel, ikka lõunapoole. Lätis olid teeääred lumised, tee ise puhas. Tibas vihma. Sõita normaalne ja liiklus minimaalne. Kütusehinnad Lätis: 95 1,25 eur/l nin
Loe veel

Kuhu, millal ja miks?

Kujutis
Sellel blogil on kolm eesmärki: anda infot meie lähedastele, sõpradele ja muidu huvilistele - enda tegemistest reisi jooksul, tekitada omale reisipäevik ja innustada lastega peresid matkabussiga reisima. Olles 2017 aasta lõpus nädalasel reisil Tenerifel, tekkis meil elukaaslasega mõte võtta ette pikem puhkus ning minna veidi maailma vaatama. Tulla välja oma igapäeva rutiinist ja teha midagi teisiti. Ja muidugi Eesti ilm - no ei jaksa enam seda halli, vihmast, udust ja pimedat talve olla. Mõeldud, tehtud...nii lihtne see muidugi pole, aga ega seal midagi ületamatut ka ei ole. Esimene ja ilmselt kõige tähtsam asi oli saada tööandajatega kokkulepe, ning see läks tegelikult ladusalt. Mina jätkan töötegemist neti teel ning elukaaslane sai 3,5 kuuks puhkuse. Eelmise aasta augustis ostsime omale Soomest matkabussi, see on meie peret seni kenasti ja truult teeninud. Seega otsustasime oma puhkuseplaani teostada just matkabussiga. Ööbimise ja toiduvalmistamise osas siis muret pole. Alates 201
Loe veel

08.03.18 Hüvasti Maroko! Kenitra-Tanger Med-Algeciras (ES) 273 km

Kujutis
Täpselt ühe kuu oleme elanud ja reisinud Marokos. Nüüd on aeg edasi liikuda. Tänane teekond algab Kenitrast, kuhu eile ööbima jäime. Sadamalinna Tangieri sõidame mööda kiirteed. Sellest ei ole väga midagi kirjutada. Jõuame Tangieri linna, ja läheme otsime üles Grand Socco keskväljaku, kolame veel turutänavatel ning kulutame oma viimased dirhamid. Ostame värsket kraami- apelsine, banaane, õunu, maasikaid ja vaarikaid. Sõidame läbi linna sadama poole. Kui Marokosse tulles jättis Tangier meile täiesti hullu ja kaootilise linna mulje, siis nüüd teist korda siin sõites on pilt juba palju parem. Ilmselt sõitsime nüüd läbi uuema linnaosa. Jõuame sadamasse, kus kohe jookseb meie juurde üks asjapulk, rinnas mingi silt. Me ei tea, kas ta on sadamatöötaja, või mitte, aga kassast pardakaardid ta meile toob ning tahab selle teenuse eest 5 eur. No ok, juba hakkab villand saama nendest asjapulkadest. Sadamasse jõudsime kell 14 ja praam pidi väljuma kell 16. Aga väljus 18.15. Nagu ikka, siin
Loe veel