Postitused

25-26.07.2020 Järvi järved, Eesti

Kujutis
Meie pikast matkabussireisist on möödunud juba üle kahe aasta. Paljugi on muutunud selle ajaga. Selle aasta kevadest elame oma majakeses ja meil on oma suur õueala, kus tegemist ja toimetamist on ikka üksjagu. Seepärast oleme olnud rohkem paiksed. Tihti vaatame reisifotosid, videosid ning meenutame. Mõtlen, et oli tore aeg, aga oleksin võinud seda aega kuidagi rohkem rahulikumalt võtta. Sellist kiirustamist ja rapsimist oli ikkagi natukene palju, tahtsime iga päev midagi näha ja kuskil käia. Oleksin võinud proovida rohkem hetkes elada, ja niiöelda käesolevat päeva nautida. Aga see selleks- ikkagi oli see pikk reis eluäge ja andis nii palju julgust ja kogemust juurde.  Täna, kolme jõmmi emana, võib öelda, et olen rahulikum. Kõik ei õnnestu alati nii, nagu plaanitud ja mingid tegevused või tööd, mida normaalsed inimesed teevad ühe tunniga, teen mina nädalaga. Olen aru saanud, et parem on üldse mitte mingeid plaane teha ja lihtsalt kulgeda, nii on vähem stressamist. Päris ilma plaanide
Postita kommentaar
Loe veel

Tenerife lood asuvad siin http://matkabussigatenerife.blogspot.com.es/

http://matkabussigatenerife.blogspot.com.es/ esimene postitus: http://matkabussigatenerife.blogspot.com.es/2018/03/13-150318-laevasoit-cadiz-santa-cruz-de.html
Postita kommentaar
Loe veel

09.-11.03.18 Nädalavahetus Sevilles, Hispaanias

Kujutis
Reede õhtul jõudsime Hispaania lõunaosa kõige tähtsamasse ja suuremasse linna Sevillesse. Esmalt tegime bussiga pisikese tiiru mööda jõe äärset (Guadalquiviri jõgi) linna peatänavat. Linn on suur ja pika ning värvika ajalooga. Siit said alguse maadeavastajate laevaretked ja hiljem kaubaretked üle Atlandi ookeani, Uude Maailma. Siin linnas asuvad mitmed kuulsad hooned, mida tahaksime homme lähemalt vaadata. Kuidagi juhtus nii, et eirasime suurusepiirangu märke ja sattusime kitsastele vanalinna tänavatele bussiga ekslema. Läbipääsemine oli napp, nii laiuse kui kõrguse poolest. Aga Martin sai bussi juhtimisega nii hakkama, et pääsesime ühegi kriimuta. See oli täitsa ekstreemne käik, oleks mina roolis, oleksin jõudnud juba vähemalt sada korda närvi minna ja ennast kiruda. Aga Martin jäi rahulikuks :) Laupäeva hommikul sadas vihma, aga pärastlõunal läks selgeks. Sooja 18 kraadi. Sõitsime bussiga võimalikult vanalinna lähedale ja parkisime tee äärde. Läksime vanalinna jalutama. Otsisime
Postita kommentaar
Loe veel

08.03.18 Hüvasti Maroko! Kenitra-Tanger Med-Algeciras (ES) 273 km

Kujutis
Täpselt ühe kuu oleme elanud ja reisinud Marokos. Nüüd on aeg edasi liikuda. Tänane teekond algab Kenitrast, kuhu eile ööbima jäime. Sadamalinna Tangieri sõidame mööda kiirteed. Sellest ei ole väga midagi kirjutada. Jõuame Tangieri linna, ja läheme otsime üles Grand Socco keskväljaku, kolame veel turutänavatel ning kulutame oma viimased dirhamid. Ostame värsket kraami- apelsine, banaane, õunu, maasikaid ja vaarikaid. Sõidame läbi linna sadama poole. Kui Marokosse tulles jättis Tangier meile täiesti hullu ja kaootilise linna mulje, siis nüüd teist korda siin sõites on pilt juba palju parem. Ilmselt sõitsime nüüd läbi uuema linnaosa. Jõuame sadamasse, kus kohe jookseb meie juurde üks asjapulk, rinnas mingi silt. Me ei tea, kas ta on sadamatöötaja, või mitte, aga kassast pardakaardid ta meile toob ning tahab selle teenuse eest 5 eur. No ok, juba hakkab villand saama nendest asjapulkadest. Sadamasse jõudsime kell 14 ja praam pidi väljuma kell 16. Aga väljus 18.15. Nagu ikka, siin
Postita kommentaar
Loe veel

07.03.18 Rabat zoo- Kenitra 67 km

Kujutis
Käisime Maroko pealinnas, Rabatis, asuvas loomaaias. Hommikul oli ilus ilm, 18 kraadi sooja. Parkisime öö loomaaia parklas ja juba vara hommikul oli kuulda lõvide möirgamist. Kell 10 läksime loomaaeda. Perepilet maksis 115 dh (10 eur). Esialgu tutvusime loomaaia plaaniga- seal oli mitmeid erinevaid radasid - õpperada, kõrbeloomad, savann, troopika jm. Jalutasime kõik läbi ja kokku läks meil seal kolm tundi. Hea oli see, et olime praktiliselt ainukesed külastajad. Loomaaed oli ilus ja roheline, nägime mitmeid loomi. Kõige toredamad olid minu ja Martini arvates kaelkirjakud, sest neid polnud me varem nii lähedalt näinud. Mattiasele meeldis nagu ikka mänguväljak, mis ka seal territooriumil asus , kaamelid ja kaunid flamingod. Kui olime oma jalutuskäiku lõpetamas, siis hakkas vihma sadama. Ja jooksime läbimärgadena bussi. Ülejäänud päeva sõitsime Rabati linnas ringi, ilm oli vilets ja sadas vihma. Lõunasöögi tegemiseks peatusime Oudaya kasbahi juures, ookea
Postita kommentaar
Loe veel

06.03.18 Midelt-Meknes-Rabat 328 km

Kujutis
Tänane hommik algas tugeva tuule ja vihmasajuga. Õues 12 kraadi, öösel oli 5. Sõidame Meknesi linna. See on üks Maroko kuuest suurlinnast. Seal elab üle 600 000 inimese.  Tee kulgeb üle kesk-Atlase mäestiku. Mägedes on ilm külm, vihmane ja hall. Teeääres longivad hulkuvad koerad (Marokos on neid ohtralt). Aknast välja vaadates näeme vaid vihmast, kivist, porist tühermaad. Siin küll elada ei tahaks, aga inimesed elavad ka siin. Üks poiss lehvitab teeääres ja näitab midagi kätega. Siin on kaks varianti, kas inimesed on lihtsalt päriselt sõbralikud, või matkabussi nähes tahavad raha saada. Viimastel päevadel on mul jäänud mulje, et ikkagi see teine variant. Järjest enam on selgeks saanud, et siinseid kaupmehi ja muid asjapulki huvitab vaid suure rahakotiga turist. Kui keegi imetab sind “my friend” ja tundub siiralt huvi tundvat sinu käekäigu üle, siis ainult senikaua, kui on piisava summa kätte saanud. Selline tüüpiline Maroko müügimees oli meil näiteks kõrbekämpingus, Merzo
Postita kommentaar
Loe veel