25-26.07.2020 Järvi järved, Eesti
Meie pikast matkabussireisist on möödunud juba üle kahe aasta. Paljugi on muutunud selle ajaga. Selle aasta kevadest elame oma majakeses ja meil on oma suur õueala, kus tegemist ja toimetamist on ikka üksjagu. Seepärast oleme olnud rohkem paiksed. Tihti vaatame reisifotosid, videosid ning meenutame. Mõtlen, et oli tore aeg, aga oleksin võinud seda aega kuidagi rohkem rahulikumalt võtta. Sellist kiirustamist ja rapsimist oli ikkagi natukene palju, tahtsime iga päev midagi näha ja kuskil käia. Oleksin võinud proovida rohkem hetkes elada, ja niiöelda käesolevat päeva nautida. Aga see selleks- ikkagi oli see pikk reis eluäge ja andis nii palju julgust ja kogemust juurde.
Täna, kolme jõmmi emana, võib öelda, et olen rahulikum. Kõik ei õnnestu alati nii, nagu plaanitud ja mingid tegevused või tööd, mida normaalsed inimesed teevad ühe tunniga, teen mina nädalaga. Olen aru saanud, et parem on üldse mitte mingeid plaane teha ja lihtsalt kulgeda, nii on vähem stressamist. Päris ilma plaanide ja kohustusteta ka ei saa, tuleb lihtsalt leida mingi tasakaal - sõnades tundub lihtne, eks? :)
Täna, kolme jõmmi emana, võib öelda, et olen rahulikum. Kõik ei õnnestu alati nii, nagu plaanitud ja mingid tegevused või tööd, mida normaalsed inimesed teevad ühe tunniga, teen mina nädalaga. Olen aru saanud, et parem on üldse mitte mingeid plaane teha ja lihtsalt kulgeda, nii on vähem stressamist. Päris ilma plaanide ja kohustusteta ka ei saa, tuleb lihtsalt leida mingi tasakaal - sõnades tundub lihtne, eks? :)
Niisiis, reisimisest ja puhkamisest: vahel, kui oled rabanud nagu orav rattas nii tööl, kui kodus, siis tahaks korra rattalt maha astuda. Või, kui on suur rahutus hinges ja tunned, et lihtsalt pead minema. Meil on selle jaoks hea pääsetee - meie matkabuss. Nädal tagasi saime uue bussi (vana truu kaaslane on ka ikka alles :)) ja ühel ilusal laupäevahommikul mõtlesime teha väikese üheöise proovireisi. Masin on 2015 aasta, 7-kohaline Giotti Line. Kuna poest oli vaja mõningaid sööginõusid ja muud kraami osta (et bussis oleks kappides kõik vajalik olemas), siis käisime kõigepealt Rocca al Mares. Selliste lühikeste reisisutsakate juures meeldib mulle see, et palju pole vaja kaasa võtta - voodipesu, mõned riided, hambaharjad jm. Kui potid-pannid-kahvlid-lusikad said ostetud, siis mõtlesime, et mida edasi teha. Kõhud olid tühjad ning läksin Rocca al Mare grilli, et süüa osta. Tellisin kaasa, et süüa bussis tänapäevaselt, niiöelda kontaktivabalt. Muidu saab ikka endiselt bussis gaasipliidil ka sööki valmistada. Aga seekord oli mugavam nii.
Kui kõhud täis, siis arutasime, et mida edasi teha. Ei tahtnud seekord väga kaugele sõita, ning tahtsime minna kuhugi, kus enne pole käinud. Nii leidsin RMK kodulehelt (RMK) Järvi järvede telkimisala ja parkla. Infos olid kirjas sõidujuhised, meid tegi pisut ettevaatlikuks kiri: 4-5 km kruusateed. Panime oma Sygicu tööle ning sõitsime Tallinnast välja. Lapsed magama ei jäänud. Vaatasime telekast multikaid ja rääkisime juttu. Päris tore oli jälle üle pika aja matkabussiga sõita. Järvi järved asuvad ca 60 km Tallinnast. Mööda Narva maanteed, Kõrvemaa maastikukaitsealal. Nii ei olnud pikk sõit, aega läks umbes tunnike. Viimane ots oligi 4 km kruusateed, aga see oli selline korralikumat sorti kruusakas. 20ga sai sõita küll. Esmalt paistis mändide vahelt Pikkjärv, sealne parkimisala on järve äärest kaugemal, seega sõitsime edasi Pärnjärve äärde. Parkimiseks mõeldud ala asub üsna järve juures, lõkkekohtade ja telkimisala vahetus läheduses. Leidsime mõnusa koha, kus parkida ja üheks ööks laagrisse jääda.
Võtsime topsikud ühes ja läksime kohe kõrvalolevasse männimetsa. Kes mustikale, kes seenele. Nii mõnus õhtupoolik oli, mustikaid oli palju ja Mattias leidis isegi mõned seened. Korjasin tassikese ääreni täis, kuigi kahed väikesed käed seda pidevalt tühjendasid :). Ja see mega värske männimetsa õhk, see on ikka parim, ja see vaikus ja rahu. Peale meie olid järve ääres vaid mõned mustikalised ja ühed telkijad. Seega peaaegu täiesti privaatne, kuigi oli ju laupäeva õhtu. Nautisime perega koosolemist ja tegime täpselt seda, mida just tahtsime. Päris õhtul sussitasime lõkkekohal mõned vinkud. Siis lapsed jooksid ja möllasid niisama, tegime käbide vette viskamise võistlust. Ilm oli sume ja tuulevaikne ning ei ühtegi sääske ega muud putukat. Oleks võinud isegi ujuma minna, sest järvel oli väike liivakallas.
Ühel hetkel oli aeg juba sealmaal, et bussi magama minna. Ruumi on uues bussis uhkelt, lausa 7 kohta. Niiet meie 5-liikmeline pere ei pea isegi lauast voodit tegema vaid mahume niisama ära. Öösel hakkas veidi jahe, õues oli 8 kraadi. Panime kütte sisse ja oligi väga hea magada. Pühapäeva hommikul startisime varakult kodu poole. Et päeval jälle asjalikud olla, ja mõned pakilised tööd ära teha. Teeäärsel heinamaal nägime veel metskitse pikkade hüpetega oma hommikurajal liikumas. Väga mõnus lühipuhkus oli ja buss on igatahes priima.
Võtsime topsikud ühes ja läksime kohe kõrvalolevasse männimetsa. Kes mustikale, kes seenele. Nii mõnus õhtupoolik oli, mustikaid oli palju ja Mattias leidis isegi mõned seened. Korjasin tassikese ääreni täis, kuigi kahed väikesed käed seda pidevalt tühjendasid :). Ja see mega värske männimetsa õhk, see on ikka parim, ja see vaikus ja rahu. Peale meie olid järve ääres vaid mõned mustikalised ja ühed telkijad. Seega peaaegu täiesti privaatne, kuigi oli ju laupäeva õhtu. Nautisime perega koosolemist ja tegime täpselt seda, mida just tahtsime. Päris õhtul sussitasime lõkkekohal mõned vinkud. Siis lapsed jooksid ja möllasid niisama, tegime käbide vette viskamise võistlust. Ilm oli sume ja tuulevaikne ning ei ühtegi sääske ega muud putukat. Oleks võinud isegi ujuma minna, sest järvel oli väike liivakallas.
Ühel hetkel oli aeg juba sealmaal, et bussi magama minna. Ruumi on uues bussis uhkelt, lausa 7 kohta. Niiet meie 5-liikmeline pere ei pea isegi lauast voodit tegema vaid mahume niisama ära. Öösel hakkas veidi jahe, õues oli 8 kraadi. Panime kütte sisse ja oligi väga hea magada. Pühapäeva hommikul startisime varakult kodu poole. Et päeval jälle asjalikud olla, ja mõned pakilised tööd ära teha. Teeäärsel heinamaal nägime veel metskitse pikkade hüpetega oma hommikurajal liikumas. Väga mõnus lühipuhkus oli ja buss on igatahes priima.
Kommentaarid
Postita kommentaar