02.03.18 Ouarzazate-Tinerhir 185 km

Ouarzazate on Maroko filmilinn. Siin asub mitu filmistuudiot, kus on filmitud episoode mitmete maailmakuulsate linateoste tarbeks. Jälle üks selline koht, mida tasub külastada, kui siia kanti satud. Mattiasele meeldis väga, ta sai turnida ja joosta, hea vaheldus pikale bussisõidule. Täiskasvanu pilet maksis 40 dh. Lastele oli tasuta.








Pärast lõunat läksime liikvele, eesmärgiga jõuda Tinerhiri ja leida seal läheduses asuv Todra kuristik. Sõita ei olnud palju ja juba paari tunni pärast olime Tinerhiris kohal. Leidsime otsitud kämpingu, kuhu jääme ööseks peatuma. Ja siin lähedal ka Todra kuristiku. Sõitsime ja aina imetlesime, nii võimas ja nii huvitav. Kaunid vaated datlipalmisaludele. Meekarva kaljuseinad, kuhu päike valgust heidab. Mahajäetud kasbahid ja mudatellistest külakesed. Kohalikel oli täna pidupäev (02.03.1956 Maroko iseseisvus) ja naised olid valgesse riietatud.








Kämping on mõnus ja meile just meelepärane. Vähe rahvast, veidi metsik, loodus on kohe siinsamas. Tõstsime oma laua ja toolid välja, ning õhtustasime õues. Siin kasvavad mandariini ja sidrunipuud. Sidrun lõhnab nagu ikka hästi, ainult et lõhn on mitu korda tugevam, kui Eestis poest ostetud sidrunil.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

01.02.18 Klooga-Suwalki,Poola 677 km

Kujutis
Kell oli juba 11 täis tiksunud, kui esimese veebruari hommikul Kloogalt liikuma saime. Nagu ikka, oli veel hommikul tuhat tegemist. Aga puhkus ju, kuhu ikka tormata. Ilm oli tuisune ja lumine, teeolud vastavalt libedad. Keilas tankisime vee ja gaasi ning liikusime Tallinna bussi ülevaatusele. Kuna märtsis oleks ülevaatus läbi saanud, siis tuli nüüd see ära teha. Ülevaatuspunktis läks kenasti, väljaarvatud sekeldused ülevaatuspunkti liuguksega. Nimelt uksest sissesõites jäi bussi tagaosa liuguksele ette, uks langes just rattahoidiku peale. Aga saime ka selle ukse jälle liikuma. Bussi kaalu saime ka teada, koos koormaga 3666 kg. Seejärel juba Pärnu poole liikuma. Tee oli libe ning nägime kraavis rekkat. Pärnus tegime kiire poepeatuse, külmkapi täitmiseks värske kraamiga. Kell 17 ületasime Eesti-Läti piiri, kauni päikseloojangu saatel, ikka lõunapoole. Lätis olid teeääred lumised, tee ise puhas. Tibas vihma. Sõita normaalne ja liiklus minimaalne. Kütusehinnad Lätis: 95 1,25 eur/l nin
Loe veel

Kuhu, millal ja miks?

Kujutis
Sellel blogil on kolm eesmärki: anda infot meie lähedastele, sõpradele ja muidu huvilistele - enda tegemistest reisi jooksul, tekitada omale reisipäevik ja innustada lastega peresid matkabussiga reisima. Olles 2017 aasta lõpus nädalasel reisil Tenerifel, tekkis meil elukaaslasega mõte võtta ette pikem puhkus ning minna veidi maailma vaatama. Tulla välja oma igapäeva rutiinist ja teha midagi teisiti. Ja muidugi Eesti ilm - no ei jaksa enam seda halli, vihmast, udust ja pimedat talve olla. Mõeldud, tehtud...nii lihtne see muidugi pole, aga ega seal midagi ületamatut ka ei ole. Esimene ja ilmselt kõige tähtsam asi oli saada tööandajatega kokkulepe, ning see läks tegelikult ladusalt. Mina jätkan töötegemist neti teel ning elukaaslane sai 3,5 kuuks puhkuse. Eelmise aasta augustis ostsime omale Soomest matkabussi, see on meie peret seni kenasti ja truult teeninud. Seega otsustasime oma puhkuseplaani teostada just matkabussiga. Ööbimise ja toiduvalmistamise osas siis muret pole. Alates 201
Loe veel

08.03.18 Hüvasti Maroko! Kenitra-Tanger Med-Algeciras (ES) 273 km

Kujutis
Täpselt ühe kuu oleme elanud ja reisinud Marokos. Nüüd on aeg edasi liikuda. Tänane teekond algab Kenitrast, kuhu eile ööbima jäime. Sadamalinna Tangieri sõidame mööda kiirteed. Sellest ei ole väga midagi kirjutada. Jõuame Tangieri linna, ja läheme otsime üles Grand Socco keskväljaku, kolame veel turutänavatel ning kulutame oma viimased dirhamid. Ostame värsket kraami- apelsine, banaane, õunu, maasikaid ja vaarikaid. Sõidame läbi linna sadama poole. Kui Marokosse tulles jättis Tangier meile täiesti hullu ja kaootilise linna mulje, siis nüüd teist korda siin sõites on pilt juba palju parem. Ilmselt sõitsime nüüd läbi uuema linnaosa. Jõuame sadamasse, kus kohe jookseb meie juurde üks asjapulk, rinnas mingi silt. Me ei tea, kas ta on sadamatöötaja, või mitte, aga kassast pardakaardid ta meile toob ning tahab selle teenuse eest 5 eur. No ok, juba hakkab villand saama nendest asjapulkadest. Sadamasse jõudsime kell 14 ja praam pidi väljuma kell 16. Aga väljus 18.15. Nagu ikka, siin
Loe veel